Unistus ja hirm on üks ja sama asi
Sõitsin eile autoga. Ja pahandasin ühe rekaga. Aga ma olin samal ajal kuidagi väga… kohal…kui ma seda tegin.
See kõlas umbes nii, et…”Mis sa sõidad mulle kõrvale ja kuidas sa ei teadnud, et ma tahan rida vahetada?” (kuigi suunda endal sees ei olnud). Seepeale jäi reka isegi rohelise fooritule tule süttides edasi seisma ja enam paigast ei liikunud. Üldse. Vaatasin mitu korda tahavaate peeglisse ja mõtlesin, et…nojah. Ma ju ütlesin talle, et ta ei trügiks, vaid ruumi teeks. Härga sarvist.
See müstiline vahejuhtum (ja sääraseid asju juhtub mitteudaalses meelevallas tegelikult naljakalt tihti) ärgitas mind aga mõtlema. Üks mitte-duaalsesse meeleruumi sisenemise viise on aktsepteerida paradigmasid ning vastandeid. Võtta neid kas korraga kehtivana või korraga ebatõesena. Reka ei kuulanud mind. Reka kuulis mind.
Meie unistuste vastandid on meie hirmud.
Kui hirmud ei ole reaalsed, ei saa ka unistused reaalsed olla.
Kui võtame hirmu täielikult vastu, võtame täielikult vastu ka unistuse.
Näiteks. Võtame sellise detailse teema nagu Maailma Rahu.
Hirm: Mitte keegi ei ela rahus, igal pool on sõda. Häving ja kannatus võtab maailma üle ja kuhugi ei ole isegi põgeneda.
Sellist olukorda ei ole mitte kunagi olnud ega saa ka mitte kunagi olema. Miski või keegi on maakeral alati rahus, hoiab pühadust ja rõõmu. Kasvõi rohulible, kellel ei ole sisekonflikte.
Unistus: Maailmas on täielik rahu. Kõik elavad olendid kannavad endas pühadust, rõõmu, voolamist, kõik elavad õnnelikult sümbioosis.
Kas see polegi võimalik? Kas see polegi mitte “ärkamise ja valgustumise lõppeesmärk?”
Mul on Sulle lahe üllatus. Nii kui sa mõtled, et “jah, see unistus on võimalik”, kirjutad sa koheselt alla ka sellele, et “hetkel see nii (veel) ei ole” - on mul õigus? Ja et voilaa! Sisekonflikt on loodud! Tunnistades oma unistusi reaalselt eksisteerivate võimalikkustena, kuid hoides neid UNISTUSTE sfääris mitte OLEVIKU sfääris, liigume iseendas koheselt HIRMU (ja ebapiisavuse) sfääri. Palju õnne.
Kuid võttes unistuse vastu kui juba praegu eksisteeriva oleku oma praegusesse kõikehõlmavasse hetke, kus tema materiaalne ilmnemine kaotab suurema tähtsuse, võtame ühtlasi koos sellega täielikult vastu ka hirmu. Nad mõlemad, omal kujul, on praeguses hetkes eksisteerivad. Ja rahus lahustuvad.
Kui me ei ela enam oma unistuste ja hirmude meelevallas, vaid oleviku, mitteduaalsuse meelevallas, tekib meisse avatud ruum ja rahu. Sellest ruumist ja rahust on võimalik luua elu. Astuda samme. Me siseneme vabasse vägevasse prokreatiivsesse ruumi. Jess.
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!
ERASEANSID:
Sinu päralt on hinnangutevaba ning turvaline kuulamiseruum. Teeme teed, rändame läbi sügavate lõdvestus-seisundite avarates tajusfäärides, jõuame oluliste mõistmisteni ning sisuliste muutusteni.