"Kas sa ise oled ennast täiesti ära tervendanud?"
ALAPEALKIRI: Mingi väike villaste sokkidega sipelgas kuskilt kahtlasest piiririigist.
Jalutasin täna. Teetass käes, päike põskedel.
Jalutasin ekstra aeglaselt, sest esiteks, mul oli meeletult kiire tööaeg ja soovisin meelega oma närvisüsteemi tuua rahuolekusse, et mitte ennast ära kurnata, vaid hoida end pidevalt täituvas energiavoos. (Ma tean, väga noobel lähenemine elule.) Ja teiseks seepärast, et ma metsikult nautisin igas sammus 100% kohal olemist. Siinkohal ma ka tunnustan ennast, sest mul läks ikka nõks aega, et oma ruttavale meelele selgeks teha, et ma nüüd võtan pausi ja kõik tööasjad ja e-mailid võivad veidi oodata.
Aga! Olles juba tagasiteel oma ajutisel kodutänaval nägin endale eemalt vastujalutavat retuuside ja kõnnikeppidega Naist. Naljakas tõsiasi: samal ajal kuulasin üht Richard Ruddi Gene Key audiot ja ta luges seal üht luuletust ette, mille sõnum täpselt samal hetkel oli: “she is coming and coming and coming towards you” (tõlge: “Ta tuleb ja tuleb ja tuleb sinu poole”). Ja see Naine siis muudkui tuli ja tuli ja tuligi. Tõstsin “eht-eestlaslikult” lõua veelgi rohkem päikese poole, sättisin ka silmad tema omadega joonele, naeratasin ja hõikasin “Jõudu!”
Ja ta ütles mulle “Tere.” Aga see tere…tal ei olnud nagu kodu…ta algas õhust ja õhku ta jäi. See tere oli kiire, eemalevaatav, ilma juurteta, natuke arglik. Aga see Naine! See kõik oli nii kokkusobimatu ja ootamatu. Sest ma ju nägin seda Naist tulemas, tema metsikut jõudu, vägevust, heas mõttes tummisust, sisukust, võimekust. Kui me oleme hästi kohal, siis meil on võimekus näha teist inimest tema kogu potentsiaalis. See “Tere” ja see “Naine” ei käinud sel hetkel kohe mitte ühte jalga.
Kui Naine minust mööda oli rutanud hakkas mul äkitselt kohutavalt kurb. Pisarateni. Sest ma mõtlesin kõigile neile inimestele, kellel on selles elus, selles kehas, tohutu potentsiaal ja võimalus tulla täielikult kohale, seda potetsiaali maksimaalselt rakendada, leida oma vägevus ja jõud…ja kes…seda…ei kasuta. Ei tule. Ei ole. Nad ei saa terve elu jooksul aimugi sellest, kes nad tegelikult on ja kui vägevad nad on. Või saavad, aga ei usu seda. Ei rakenda, ei kasuta.
Ja ma sain ju aru küll, et ma räägin endast. Näiliselt pole mul enda pärast kunagi kurb. Aga kui me näeme midagi endast väljaspool, mis meid sügavalt liigutab, siis me oleme alati kohtunud iseendaga.
Kui ma tajun parasjagu omaenda missiooni raske ja mitte kergena, siis kipun otsima põhjuseid sellele raskusele väljastpoolt. Näiteks füüsilisest välimusest või sotsiaalsetest sättumustest. See alateadlik mõtterännak võib välja näha umbes nii:
Võibolla ma järgmises elus sünnin mehena kuskil rikkal maal - vat siis, siis… Valgete meeste privileeg on vahel kohutavalt “in your face”.
Või äkki tõmban järgmine elu parema “loosi” naise kehaga, pikemad jalad vm, vat siis! Siis! Pikemate jalgadega inimesed on tähtedele lähemal. Eks katsu vaielda!
Äkki sünnin pere “lohiseva pesamuna” asemel esiklapsena ja saan kaasa kõva annuse saavutusvajadust? Äkki see kuidagi..aitab? Et on kergem varakult tõusta ja päikesetõusuga kuskil Bali rannal joogat teha?
Selle asemel, et tulla kohale, olen kohati poole jalaga kuhugi “ära minemas”. No et…proovime järgmine elu uuesti. Mis siin ikka. Hetkel ei ole isegi mõtet hakata siin suuremat sorti kehastuma või potentsiaali välja mängima. Geneetiline loos on juba eos kaotatud ju. Mingi väike villaste sokkidega sipelgas kuskilt kahtlasest piiririigist.
See lahe isiklikus poriloigus siplemine vastab hästi ka küsimusele, mida mulle ikka vahel privaatsõnumites esitatakse (keskmiselt 2-3x aastas): Kas sa ise oled ennast täiesti ära tervendanud?
Kui ma Sulle ütleksin, et “see on võimatu”, siis ma valetaksin ja looksin samal ajal lootusetust.
Kui ma ütleks Sulle, et “see on võimalik”, siis ma õhutaksin täiesti vale ja kasutut (sihtmärgi ja saavutuspõhist) lähenemist vaimsele elustiilile ja teekonnale.
Aga ma ei võta neid allhoovuses vahel ette tulevaid mõtteid tegelikult üldse tõsiselt. Ma ei usu neisse, ei pane neisse eriti palju energiat, ma lihtsalt teen neile pai.
Sest ühel hetkel käib “klikk”, kus me anname endale andeks ja ei hoia oma “mitte täielikult tervenenud seisundit” enam enda vastu. Kus me saame endaga ausalt sõbraks. Näiteks eile õhtul pärast tööpäeva istusin ma 1h teeääres autos, ohutuled plinkimas ja seadistasin oma Apple-ID asukohta ümber Iirimaa pealt Eestimaa peale (mul on eri asjade jaoks vaja, et see oleks kord Eesti ja kord Iiri, ära küsi…) ja sisestasin oma panga andmeid, et ma saaks autoga sõites kuulata üht audioraamatut, mis on objektiivselt hinnates mitte just eriline ilukirjanduslik meistriteos. 30 mintsa kulus sellele, et ma kuulasin omaenda kahe erineva osapoole vestlust sellel teemal, kas on ikka mõistlik 20 euri selle raamatu alla panna või peaks ootama 1.5 nädalat ja saaks selle audible subscriptioniga niisama ka kätte. Aga sõit oli 1.5h pikk ja ma ei tahtnud muusikat kuulata. Midagi tarka ka ei tahtnud kuulata. Ühtegi teist raamatut ka ei tahtnud kuulata. Järgmisel hommikul ärgates käis korra, häääästi korra läbi see “Iida..päriselt? Teinekord tee selliseid otsuseid palun selge hommikuse peaga mitte pärast tööpäeva kottpimedas autos.” Aga siis ma ütlesin sellele häälele: “Tead mis, minu downside’l on ka õigus elada. Mul on õigus armastada ja ka rahaliselt toetada kõiki iseenda osi, mis hetkel veel vajalikud ja aktiivsed on minu optimaalse tasakaalu hoidmisel.”
Meil kõigil on õigus kehastuda omas tempos. Rakendada oma potentsiaali täpselt nii palju nagu hetkel heaks arvame. Ja lugeda siis vahel Imedekursust (A Course In Miracles) ja saada nahutada selle metsiku vaimse venitamise eest, koguda ennast kokku, noogutada tõsiselt ja lubada, et ma ausalt homme “pesen hambaid” nii hommikul kui õhtul. Ausõna!
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!
ERASEANSID:
Sinu päralt on hinnangutevaba ning turvaline kuulamiseruum. Teeme teed, rändame läbi sügavate lõdvestus-seisundite avarates tajusfäärides, jõuame oluliste mõistmisteni ning sisuliste muutusteni.