Elus ja surmast, haigustest ja kannatusest

Kes oled Sina, et mitte jääda haigeks? Kes oled Sina, et sa kavatsed mitte surra või vähemalt oma eluajal surmaga mõõgad ristata? Arvad Sa tõesti, et Sa selles võitluses võitjaks jääd? Surm on elu kolmas suur transformatsioon. Millega sa võitled? Võideldes surmaga võitled sa elu endaga. Elu endaga! Kuna Sa ise oled elu…muust sa ei koosne kui Elu energiast, siis võideldes surmaga võitled sa iseendaga. Kas ka surevad rakud Sinu kehas on miski, mille vastu sa võitled? Kuidas on sügisega? Kas sügis on Sinu jaoks vähem ELUS kui kevad? Aga talv?

Kes oled Sina, et sa ütled, et “sina haigeks ei jää”? Kes oled Sina, et sa ütled, et “rakud minu kehas surra, muutuda, puhastuda ja transformeeruda ei tohi”?

Terviklik Olemus ütleb: kannatus on illusioon. Ja Sina, suutmata eraldada mõisteid “kannatus” ja “haigus” paned kõik ühte patta, haarad küüslaugu, paar loosungit ja asud võitlusesse igavese nooruse eliksiiri tähe all. “Vaata kui tugev on minu keha!” Keha. Keha…. “Vaata kui tugevaks olen ma teinud oma eraldatuse illusiooni.”

Emake Maa on haige. Samavõrra kui ta on terve. Need on neutraalsed mõisted. Tema lastena kanname ka meie seda haigust läbi oma kehade. See on ürgne kokkulepe anda oma panus puhastumisse. Kord üks, kord teine. Sündides Maale, on see vaikiv, kuid vankumatu kokkulepe, olla osaline looduse eluringist, mille osaks on ka puhastumisprotsessid kogu oma võlus ja valus. Ma kummardan tänus ja alistumises kõigi ees, kes on oma kehades parasjagu teenistumist kandmas. Ja kummardan tänus ja mõistmises kõigi ees, kes seda kaastundes toetavad, hoolitsevad, kergendavad, kiirendavad.

Emake Maa ei kannata. Emake Maa ei ole mõisteid “haigus” ja “kannatus” segi ajanud. Kui ma ütleks või mõtleks, et Emake Maa kannatab, siis vähendaks ma tohutul kombel tohutu võimast valgusolendit ja prooviks teda teha surelikuks. Kellekski, kes ajab iseenda terviklikkuse sassi ja näeb end vaid osana iseendast. Kellekski, kes usub surma kui elu vähenemisse, elu peatumisse.

Surelik: keegi, kes usub surma kui elu peatumisse. Uskumine ei ole miski, mida sa saad teha meele tasandil, öeldes “mhmh” või “jajah, saan aru küll”. Uskumine loob ennast läbi teadlike valikute, mis on teadlikeks kogemusteks toodud. Tee mõistmiseni läheb läbi alistumise. Keset seda haigust, seal kõige südames, on täielik rahu. Dünaamiline vaikus.

Kannatus ei ole sinu. Kannatus ei ole minu. Kannatus on illusioon. Kannatus on ajutine. Kõik, mis on ajutine, ei ei ole tõeline. Surm ja haigus ei ole kannatusega seotud mõisted ja protsessid. Nagu ka sünd ei ole kannatusega seotud mõiste ja protsess. Kuigi ka seda tihti nii usutakse ja kogetakse. Haigus, Sünd ja Surm on transformatsiooni-protsessid. Trasnformatsioon võib olla võimas, õrn, kõikehaarav ja veel n+1 omadussõna, vastavalt sellele, mida hetkel vaja on. Aga transformatsioon ei ole oma olemuses kannatus.

Kannatuse illusioon hakkab sellest kohast, kus inimene hakkab kehast läbi liikuvale energiale reageerima kui ohule ning liikumiskanalit seetõttu automaatselt kitsendama. Selle tulemusena hakkab suurel kogusel liikuval energial kitsas (rõhk suureneb) ning see omakorda tekitab füüsilisel ja mentaalsel tasandil teatavaid ebamugavusi. Ebamugavusele reageerib inimene kui veelgi suuremale ohule ja proovib nüüd juba energiat üldse kokku suruda. Ei saa öelda “maha suruda”, sest maandamine looks hoopis teise efekti. Inimene, ei maanda, vaid surub alla ja kokku, pakib enda kehasse tuksuvaks aatompommiks. Sest elu ju ei pea olema elus, elu peab olema mugav - lääne inimese põhiline mantra, mis välistab igasuguse võimaluse kannatuse koodi lähti muukimiseks.

Haiguste vältimine või nende nägemine nõrkusena (ja ma räägin hetkel isikutasandil. Ma olen igati 100% kõigi meetmete poolt, mis vähendavad koormust meditsiinisüsteemile ja sealsele inimressursile kui sa juhuslikult koroonast hetkel mõtled, sest nii raskelt haiged kui surijad (suurimas transformatsioonis olijad) vajavad meditsiinisüsteemi ja sealsete seadmete ja inimeste täielikku toetust ja kui me ühiskonnana saame selleks midagi ära teha, et neil see toetus igal juhul oleks, siis seda me ka 100% peaksime tegema.)…niisiis…haiguste vältimine (oma meeles, öeldes “mina haigeks ei jää = mina ei luba oma kehas suuri puhastumise protsesse”) ja haiguse nägemine nõrkusena on sama kui hakata vältima peaaegu kõiki teisi inimesi oma elus ntks nagu vinguvaid lapsi või negatiivseid või hinnangulisi vanainimesi öeldes et “nad segavad siin minu head vaibi ja rahu”. Nagu päriselt. MIKS SA SIIN OLED? Selleks, et olla üksik särav eraldatud täht kuskil taevas, kes kogu oma valguse endale hoiab ja hülgab kogu oma eksistentsi mõtte? Õnn on selleks, et seda jagada, et see saaks avarduda.

Kogu Sinu vaimsus omab tähendust vaid siis, kui see on praktiline. Kogu sinu oskus energiat kanaldada omab tähendust vaid siis, kui sa lubad endast läbi üha suuremaid ja suuremaid energia koguseid igapäevases elus kokkupuutudes “triggeritega” ja “väljakutsetega”. Ära ole ülbe. Ole kohal. Jää kohale kui su laps tunneb. Jää kohale kui tuba on sassis. Jää kohale kui keegi sind “vähendab.” See kõik on energia, ja Sina, oma teadmiste juures, olles teenimises, oled siin, et see kõik läbi lasta ja transformeerida, olles ankurdunud Vaikusesse selle kõige keskel ja all. SIND ON VAJA for fuck sake.

Kuni sa tunned, et see Sind päriselt kahjustab ja võnkuma lööb, on Sinus veel usku kannatuse illusiooni. Meis kõigis on. Sinu usk kannatusse tuleb pinnale, et sa seda näeksid. Ja see on imepärane võimalus õppida end hoidma, armastama ja tasakaalustama, et naasta siis taas täpselt sel määral energia kanalina, kui sa tunned, et sa hetkel võimeline ja valmis oled. Aga põhimõtteliselt, tegelikult, sa ju tead, oled sa piiritult võimas. (;

Ja järgmine kord kui kohtud inimesega, kes on kogu inimkonda ja Emakest Maad teenimas läbi haiguse ja surma, lasku põlvili ja suudle seda maapinda kõige suuremas tänutundes, mis Sulle sel hetkel kättesaadav on. Sest seal. Selles kehas. Põletatakse ka SINU illusiooni.

Ho’oponopono

Palun vabandust.

Palun anna mulle andeks.

Aitäh Sulle.

Ma armastan Sind.

IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!