"Ei" ütlemise mõnus kunst.
Õues laulavad linnud. Kurg istus täna pesal ja minu 6 aastane poeg, kes temaga pikalt juttu vestis, väitis, et kurg olevat talle öelnud, et tal juba munad pesas ja muudkui istub ja soojendab. Lihtne. Loodus teab kuidas suhelda. Igaüks teab, kus olla ja mida teha, millal ja kuidas. Sama lihtne on tegelikult ka öelda “ei”. “Ei” millelegi, mida me ei soovi või “ei” käitumisele, mis meid ei kõneta. “Ei” väikelapsele, kes hammustab või “ei” vanema-generatsiooni nõuannetele, mis pole teie jaoks…ükskõik millele, mille osas te soovite “ei” öelda.
Ometi on inimestel eriline võimekus kõik asjad ülemõelda, intensiivseks puhuda ning kohutaval kombel komplitseerida. Mõnikord on sellele kirsiks tordil veel inimese enda enesepettus, kus selgelt end sisemiselt pinges/süüdi/noateral vms tundev inimene selgitab nii endale kui teistele, et ta on “täiesti rahulik”. Mõnikord ongi teatav pingetasand saanud inimese automaat-osaks (no hea küll, päris tihti) sellisel määral, et inimene ise peab seda “lõdvestatud olekuks”.
Kuid tegelikult ütleb enamik inimesi juba oma kõige esimese “ei” mingile olukorrale või pakkumisele koos füüsilise keha ja meele pingega. Tekib mikrokramp, minikramp või lausa suur pinge. Mõnikord on pinge nii suur, et inimene, kes tahtis öelda “ei”, ütleb hoopis “Jaa”, lootuses, et nii annab suuremat pinget vältida… kuigi sisepinge sellise jaatusega hoopis kasvab. Teinekord arvab inimene, et "pinges ei” ei ole piisav (sest pinges “ei” ei ole nimelt efektiivne) ja selle asemel, et proovida öelda “lihtsalt ei, lõdvestunult ei, kohalolus ei”, läheb ta rünnakule. Ta viib oma energia veelgi intensiivsemaks ja tugevamaks ja mitte lihtsalt ei säilita oma selget olemisepiiri, vaid astub tugevalt teise inimese/looma sfääri kas siis otsesel moel või energeetiliselt, mentaalselt, viies pinged veel suuremasse särinasse. Nüüd on kokkupõrked juba pea vältimatud. Mingi pauk peab ära käima, et pinge saaks taas maandatud. Sest pinge tahab saada maandatud….alati.
Efektiivne “ei” ütlemise kunst on miski, mida annan ka IIDALA lapsevanemate kogukonnas/programmis tihti edasi. Selle kohta on seal mõnus video ja tuleb vahetevahel ikka ja jälle teemaks. Kuid selle sisu on ääretult lihtne. Me hakkame ütlema “ei” sellisel viisil, et me ise samal ajal lõdvestume. Füüsiliselt. Mentaalselt (astume välja stamp-mõtetest, süütundest, vastutuse võtmisest teise inimese tunnete või mõtete osas, muretsemisest…). Emotsionaalselt. Me läheme absoluutsesse neutraali. Hea “ei” on nagu vihmavari, mis loob selge piiri, kuid ei ründa vihma ja ei projitseeri, arva ega annan hinnanguid. Ta lihtsalt on.
Ja kui hetk on õige, veeretame ratta hoopis teises suunas. Lõdvestus. Selge “Ei.” Lõdvestus. Aga teeme hoopis nii! Avame uue ukse. See uus uks võib olla ka tunnustus, kompliment, tänu, kiitus, tähelepanu ümber suunamine, mõni uus ettepanek.
Ma kutsun Sind sellel nädalal märkama… mis juhtub sinuga automaatselt, kui ütled “ei”? Millised aistingud sinu kehas endast tunda annavad? Millest mõtled ja mille üle muretsed? Ja kutsun sind üles katsetama…et mis saab..kui Sa ütled lihtsalt “ei” ja lõdvestud. Ja jääd pehmelt, lõdvestunult kuid teadlikult selle juurde, viies juured jalataldadest pehmelt ja paindlikult maasse. Märgates neid hetki, kus keha või meel tahab tõmbuda krampi ja mitte teist inimest ära kuulata. Ja kui see on Sinu jaoks lihtne, tehtav, selge…siis kutsun Sind üles, avama sealt edasi mõni uus aken. Uus võimalus. Miski, millele kõik osapooled saavad öelda potentsiaalselt “jah”. (:
Armastusega,
iida
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!
