3 viisi, kuidas kiilume kinni ja kuidas sukelduda uude?

forest-3124098_1920.jpg

Kui meie mõtted, sõnad, teod ja valikud ei lähtu neutraalsusest ja hetkest, siis lähtuvad nad tavaliselt mõnest mustrist, mida enda süsteemis kanname. Sellistel mustritel on tavaliselt 3 avaldumis-aspekti. Toon need teile välja ja toon ka mõned näited. Ikka selleks, et saaks selgem ja puhtam ja hetkem… Et saaks need mustrid ja avaldumised heita seljast nagu tunamulluse talvekarva ning rõõmsalt ja vabana kepsutades uude kevadesse joosta….

  1. avaldumine: KORDAN. Automaatne sisseõpitud radade kordamine ilma märkamata, uurimata, muutmata. Ema-isa käisid koolis/ülikoolis, nii ka mina ja minu lapsed. Minu peale karjuti ja ei lubatud oma soove väljendada - nii ka mina oma lastele. Minu isal oli arusaam, et “raha teenimine on raske” ja nii rassin ka mina, et leiba lauale tuua. Mind on lapsest saati väärkoheldud ja ka minu mehed on olnud vägivaldsed, minimaalselt verbaalselt. Need on kõik tugevad näited negatiivsetest kordusmustritest. Tihti ei ole inimesed nende mustrite või nende tulemustega tegelikult rahul, kuid ei oska neid muuta ja ei näe väljapääsu. Samas võib kordusmuster avalduda ka “positiivselt”. Ema pani saia sisse alati rosinaid - nii ka mina. Lapsepõlve kodus võeti alati söögilauas müts ära, nii ka mina. Miks ma ütlen “positiivselt” jutumärkides? Sest mitte ükski kordamine ei vasta tegelikult hetke olukorrale ega hetke vajadustele ning ei arenda meid edasi. Me lähtume mustrist, mitte iseendast, uuest infost ja avardunud võimalustest, juhatusest ja hetkest. Ja me ei õpi mitte midagi uut. 

  2. avaldumine: VASTANDUN. Minul ei lubatud lapsepõlves öösiti üleval olla -> oma lastel luban olla üleval kaua tahes, tehku mis tahavad. Meil ei olnud kunagi piisavalt raha -> teen kõik selleks, et minu lapsed iialgi ei peaks puudust kannatama. Ostan neile kõike, mida nad soovivad. Minu isa oli joodik -> mina karsklane. Vastandumine ei ole alati otseselt halb (nagu mitte miski siin elus), kuid! Vastandumise mustri tõttu võetakse tihti vastu häid otsuseid valedel alustel ja see viib tugevate hinnanguteni ja võib anda pikas perspektiivis soovimatuid ja vastupidiseid tulemusi. Ma mitte “ei joo” sellepärast, et mind alkohol lihtsalt ei kutsu, vaid seepärast, et keegi teine kunagi ammu “jõi liiga palju”. Vastandumise mustriga on keeruline lähtuda hetkest ja leida tegelikke hetke vajadusi ja elutervet tasakaalu, mõista asjade tuuma. Me justkui proovime kogu aeg kompenseerida mingit puudujääki endas ja seetõttu suhestume ümbritsevaga läbi mingi filtri. See omakorda tekitab alati lõppkokkuvõttes meie elus probleeme kuni me seda mustrit näeme, suudame tulla neutraalsusesse ja sellest lahti lasta. Vastandumise mustrile on tihti üles ehitatud terved suured elud ja elukutsed ning selles mustris on meil keeruline teha vahet iseenda filtri ning reaalsuse vahel, seada eluterveid piire ja ennast ja oma tegelikke soove päriselt väljendada. Vastandumise mustrit kandes vajame väikest eneseusu ja elu usaldamise süsti, eneseväärikuse ja väe üles leidmise hetke. Kes MINA olen ja mida MINA tahan, kui ma mitte üldsegi ei pea mitte kellelegi ega millelegi vastanduma? Kui ma oleksin täielikult tervenenud - milliseid valikuid ning millest lähtuvalt teeksin ma siis? 

  3. avaldumine: TÕESTAN. Ma neile alles näitan. Tõestamine tekib siis kui meisse ja meie teesse ei ole usutud ja me oleme kokku puutunud suure kriitikaga. Ka sellele on rajatud terveid elusid ja karjääre. Aga see ei pruugi alati avalduda suurelt… Tõestamise pealt alustavad inimesed ka väiksemaid isiklikke projekte - aia kaevamist, jooksutrenni, dieeti, rahakogumist… Tõestamise vundament sööb väga ruttu ära kogu rõõmu ning inimene leiab ühel hetkel end naudinguta rühkimas. Veelgi tihemini ootab ees lihtsalt läbikukkumine ja “ei tõestanudki” ning alateadlik järeldus: olengi läbikukkuja. Tõestamine tekib kohast, kus me ei näe ennast tervikliku, õnnestunud ja väärika inimesena nii nagu me oleme ja tunneme, et oleme poolikuid või kuidagi puudulikud. Taaskord ei saa me võtta vastu hetke inspiratsiooni ja juhatust, vaid lähtume mustrist. 

Ja nüüd. 

Kui ma ei peaks kellelegi mitte midagi tõestama… mitte ühtegi käidud rada kordama…ja mitte kellelegi vastanduma… mida ma siis mõtleksin? Mida ütleksin? Mida teeksin? Mida valiksin? Igas hetkes…

Me oleme tulnud elama SIIN ja PRAEGU. Iseendana. Igas hetkes. Tehes täiesti uusi valikuid. Kehtestamata reegleid või jäämata kinni dogmadesse. Iga hetk on uus ja ka meie vastus igale hetkele ja olukorrale võib olla uus. See on turvaline. <3 


IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!

terapeut
Previous
Previous

Miks sa siin oled?

Next
Next

Uudishimu ja keeruliste suhete häkk