Minu keha, minu juhatus ja meditsiin

zebra-1170177_1920.jpg

Hei armas! Räägin Sulle loo sellest, kuidas käisin vaktsineerimas. Võibolla see kõnetab Sind, võibolla mitte. Ma olen päris aus. Mind tabas ühel hetkel päris suur pettumus selles vallas, kuidas ühiskonnas erinevad osapooled vaktsiini-teemasse suhtuvad. Igasugune polariseerimine ei ole kunagi minu jaoks südames kõlav kuldne vastus. Mis minu jaoks siis kõlab? Isiklik, ääretult täpne juhatus. Igal hetkel. Hinnangute vabalt.

Niisiis, kõigepealt, armsad, see kirjutis siin ei ole ettekirjutus. See ei ole ei blueprint ega soov panna Sind või kedagi teist mõtlema, valima või käituma kuigi teisiti, kui nii nagu Sa parasjagu just mõtled, valid või käitud. Ühtlasi ei ole see ka mitte mingi põhjapanev arvamus selle kohta, kuidas kujundada rahvatervishoidu või vastus mingitele suure-skaala probleemidele. See on lihtsalt vaade. Ja ühtlasi minu eluviis.

Siin blogis kirjutan ma ikka siis kui olen ühiskonnas märganud mingit tendetsi, millega ma ei haaku ja minus tekib impulss tuua sisse uus perspektiiv. Hetkel olen märganud ma segregatsiooni ja polariseerimise tendentsi seoses vaktsiinidega. Ja seepärast ma korraks kirjutan. Aga lähme siis. Ja enne kui sa kas suure hooga tahad vastu vaielda või hukkamõista, soovitan kirjutis rahulikult lõpuni lugeda.

Mõned nädalad tagasi käisin ma vaktsineerimas.

Üks osa lugejaskonnast on nüüd võibolla shokeeritud. Mida? Iida? Miks? Kas sa kardad viirust? Kas sul puudub usk oma immuunsüsteemi? Kas sa oled big pharma poolt ära ostetud? Kas sa ei karda, et väikesed tüdrukud sinu läheduses nüüd kõik viljatuks jäävad? (Või mis lahedaid teooriaid veel levib, ma ei teagi…)

Teine osa lugejaskonnast peab mind nüüd üdini mõistlikuks ilmakodanikuks ja tervitab rõõmuga oma segregeeritud spordivõistlusele ja välisreisidele.

Ei, sõbrad. Ma ei haaku teist kummagagi.

Põhjuse, miks ma vaktsineerima läksin, jätan praegu ütlemata, sest see tekitaks nii mõneski ajus liiga palju hetkel mitte-temaatilist kära, aga see oli mulle piisavalt oluline põhjus, millel puudub, nii naljakas kui see ka ei ole, vaktsiini endaga ja selle mõjuga igasugune seos.

Läheme parem olulise juurde….

Kuidas ma otsustasin, kas vaktsiin on minu jaoks turvaline?

Sest minu isiklik juhatus ütles mulle, et see on turvaline. Ja ma saan aru…kui Sa näiteks ei ole harjunud oma isikliku avara teadlikkusega vestluseid pidama, siis võib olla keeruline kuulda ja näha kas miski on või ei ole sulle turvaline või sobiv ja siis püüad haakuda ühe või teise välise infoga. Ja võib ka juhtuda, et sinu juhatus ülteb sulle, et sinu jaoks see ei ole turvaline. See on ka okei. Aga olgem lihtsalt teadlikud, et ego püüab alati väljuda hetkest ja luua suuri kõikehõlmavaid ja kõigile kehtivaid kontseptsioone. Olgu nende kontseptsioonide aluseks siis “viirus on ohtlik” või siis samaväärne “vaktsiin on ohtlik”. Tunneta korraks, täiesti neutraalselt ja ilma kaitserefleksideta, ausalt endasse ja vaata, kas kumbki ja kui, siis milline neist kehtib hetkel sinu süsteemis ja sinu jaoks? Aga mitte abstraktselt, vaid seotuna konkreetse viirusega ja konkreetse vaktsiiniga ja konkreetselt sinuga ja selles ajahetkes.

Et me liiguksime inimene inimese haaval välja suurtest kehtimatutest kontseptsioonidest ning hakkaksime kuulama otse, oma juhatust (mis nb! kehtib AINULT sulle ja AINULT selles hetkes ja sellel teemal, mis parasjagu käsil), loon ma ka kursuseid, kus inimestele seda Sisemise Juhatusega suhtlemise oskust edasi annan. Mina ei tea, kas vaktsineerimine on Sinule turvaline. Sinu kehale ja selles elus ja hetkes ja just selle vaktsiiniga ja just sinu valitud uskumuste pagasiga.. Ma ei tea. Aga ma tean, et see on mulle turvaline, sest ma küsisin ja ma sain täiesti nonchalant vastuse.

Üks põhjus, miks ma siiski tean, et ma sellise vastuse sain, on tõsiasi, et mul on vankumatu usk “mind over matter” seaduspärasse. Kui ma usun, et miski on õnnistus, siis ta osutub õnnistuseks. Kui ma usun, et miski on mürk, siis ta osutub mürgiks. Aga siin on väike trikk. Usk ei ole lihtsalt pinnapealne mõte või juhuvalik. “Ah, mis, usun seda või usun teist…” See on sügavam teadmine, miski mille osas meil on kindlus ja mis seetõttu osutub meie elus kehtivaks. Ja minu usk “mind over matter” reaalsusesse mulle hetkel reaalsena tunduvas mahus, on siiani kehtinud ja loonud vastavaid tulemusi kõige puhul minu elus. Mina olen see, kes valib, kuidas miski mulle mõjub või ei mõju. Kõik. Siinkohal kõik teooriad lõpevadki. Ja ma tunnen ära, kui minu sügavam usk mõne asja kohta on näiteks niivõrd kehivalt negatiivne, et see mõjutab minu reaalsust. Ja siis ma hoian sellest asjast eemale. Aga ma kordan, see ei ole lihtsalt mõte. Sest siis see ei kehtiks reaalsuses ja seda võiks nimetada võlts-vaimsuseks või roosade prillidega elamiseks. Ei. See on praktika.

Niisiis… ma käisin vaktsineerimas. Ma sisenesin ruumi täiesti neutraalselt ja enne süsti oli aega istuda ja oodata. Selle aja veetsin ma tunnetades ruumi üld-energiat ja kavatsust. Mitte midagi pahatahtlikku, hirmust kantut või ohtlikku õhus ei olnud. Puhas neutraalsus, rahu, heasoovlikkus. Minu vaktsineerija oli äärmiselt südamlik ja tore inimene ja selle kõige juures veel lisaks ka ülimalt professionaalne. Milline imeline kohtumine keset päeva nii toreda daamiga!

Pärast süsti saamist oli vaja 15 minutit istuda ja seisundit jälgida. Enamik inimesi küll jälgisid moekalt oma FB feedi või uudiseid, aga mina otsustasin seekord, et meest sõnast, härga sarvist ja sulgesin silmad ja asusin seisundit jälgima. Kuna mu ema oli mulle paar päeva tagasi kandnud ette, kuidas talle usaldusväärne inimene olla öelnud, et vaktsiin loob energiakehasse kes-teab-mis-hirmsaid muutuseid, siis oli minu jaoks peamine testida, kas minu otseühendus juhatuse ja kõiksusega, minu peamine suhtluskanal, mis mind lapsest saati on saatnud, on endiselt avatud ja alles ja kas minu energiakehas on mingeid muutuseid või mitte. Minu süvatasand ema sõnu absoluutselt iseenda jaoks kehtivaks ei pidanud (kasvõi juba seetõttu, et ma olen energiatööd teinud juba pikemat aega ka vaktsineeritud inimestega ja seal ei ole olnud mingeid teemasid sellega), aga inimtasand tahab alati oma ema uskuda..kas või 1% ulatuses… niisiis ma tahtsin praktiliselt veenduda, et mul, minu kogemusel ja minu juhatusel oli selles küsimuses minu osas õigus. Ühtlasi, olen ma üsna kindel, et iga “väga tundlik inimene” kes kogeb teistes “põhjalikke muutuseid” pärast vaktsiini on läbimas oma isiklikku tervenemisprotsessi, aga sellel ma pikemalt ei peatu, jumala loomaaed on kirju ja kõik on võimalik erinevates uskumus-sfäärides. Igatahes, nii kui silmad sulgesin, liikusin koheselt sügavasse, ääretult võimsasse ja tugevasse ühendusse. Ma olen seda ühendust, muidu, tundnud veelgi tugevamalt terve selle 2 nädalat, mis vaktsiinist on möödunud. Mitte selle tühise vaktsiini pärast, vaid sellepärast, et minu ühendusvõime saab alati boosti kui iseenda intuitsiooni ja juhatuse ja mitte teiste hirmude järgi toimin ja toimetan, valin ja elan. Aga jaa..mõnusas ja pehmes, tugevalt ühendatud meditatsioonis, olid minu nonchalant saatjad koheselt minuga, andes mulle veelkord täieliku praktilise veendumuse sellest, et igasugune mateeriatasandi kokteil jääbki selleks, mateeriatasandi kokteiliks, millel on mulle selline mõju nagu ma usun, et tal on, aga absoluudis on mõju null. Ülejäänud aja tegin iseendale kraniot, mida jätkasin hiljem ka autos, et täielikult kõik ka füüsilisel tasandil tasakaalustada, maandada ja viia kõrgemasse võimalikku toimesfääri. Mõnus oli.

Kas minu keha vastupanuvõime viirusele selle tõttu paraneb? Miks mitte, see oleks ju üsna kift side-effect sellele süstile. Kuigi see pole põhjus, miks vaktsiini läksin saama, siis aitäh, võtan vastu ka selle kavatsuse. Kas ma kõnniksin nüüd õkva tsernobõli ka või võtaksin rotimürki ja naerataksin edasi? Ei. Ma olen tavaline inimene, mitte ülestõusnud meister. Ma tunnen oma uskumus-mustreid ja oma võimekuse piire küllalt hästi. Selle kohta ütleks mu juhatus kohe kindlasti “ei soovita” ja sellele ma ka järgneks. Minu eesmärk ei ole olla inimkatsejänes, vaid ilma küsimata, ilma kahtlemata, ilma väliste suurte kontseptsioonideta, järgneda oma sisemisele juhatusele ja tarkusele, mis minu jaoks neutraalsete asjade kohta ütleb: neutraalne, positiivse mõjuga asjade kohta: väga hea, vali see ja neg. mõjuga asjade kohta: ei, see ei lähe kohe mitte.

Nii olen näiteks eri aegadel saanud antibiootikumide kohta nii “ei” kui “jah” vastust juhatuselt. Samuti ka teiste nii allopaatiliste kui homöopaatiliste rohtude kohta, magusa kohta, autoga möödasõidu tegemise kohta maanteel jne. Mitte et ma alati küsiks. Ma küsin siis, kui see mulle oluline on või niisama lõbus tundub. Ja tihti tunnen küsimatagi.

Niisiis…ei, ma ei karda viirust. Aga tead, mida ma veel ei karda? Vaktsiini. (Ja ps, kui ma kardaksin, siis ma täiega austaksin oma hirmu kuni ta mul on, mitte ei prooviks üht või teistpidi mingit nägu teha.)

Ja samas, mittekartmine ei tähenda muide teadlikku eputamist, viiruspesadesse ronimist, viirusperioodil ekstra ringilehvimist, kallirallisid või siis vastupidi enda ja laste 10-kordset vaktsineerimist kõigega, mida turul pakutakse. Mittekartmine on neutraal, kus Sa kuulad ennast ja toimid selle järgi, mis on Sinu jaoks igas hetkes okei, ilma hinnanguteta ja tegemata välja ühiskonna (või lähedaste) arvamustest sinu ja sinu uskumuste kohta, tegemata ei ühes ega teises äärmuses draamat. Ma ei karda. Ma elan. Nii nagu minu sisemine juhatus sellel hetkel mind elama juhatab. Ma ei kahtle tema juhatuses, isegi kui selle põhjused on muud, kui esmapilgul tunduda võib.

Niisiis. See tekst siin, ma kordan, ei ole blueprint. See ei ütle sulle, kuidas sa peaksid käituma, mõtlema või valima. See on kutse…kutse astuda “minu arvamus kehtib kõigile” kontseptsioonidest välja ja lõpetada inimeste segregeerimine ja polariseerimine, liigne hirmutamine nii viiruse kui vaktsiini-teemadel.

Ja iidala teraapiatesse on nii praegu kui tulevikus oodatud kõik maapeal kõndivad ja heatahtlikud kahejalgsed, ükskõik mida te elu jooksul olete või ei ole manustanud.

IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!

Previous
Previous

Süvaveesukelduja, kelle päike täielikult ära sõi

Next
Next

Mediteerimine kooliprogrammi? Palun, ei.