3 põhjust, miks MITTE teha oma igapäevaseid praktikaid…

  1. Sa tunned ennast liiga halvasti. Jah. Sellest august, kus sina oled, mingit välja ronimist ei ole. Mitte miski nagunii ei aita. Kõige viiiiimane asi, mis sind toetada saaks oleks mingi võimas ja äge praktika. Kellele seda igapäevast toetust ja vundamendi loomist ikka vaja on. Võibolla neile, kellel see vundament juba tugev on ja neid ka keerulisel hetkel kannab? Mulle igatahes küll mitte. Sest, kas ma juba mainisin, minu isiklik auk on nii sügav, et siit välja tulemist ei ole? Mis siis, et ma alles eile…üleeile…või kasvõi nädal tagasi tundsin ennast üsna hästi… Või vähemalt ei saa mind keegi aidata, kui ma siit välja saan, siis on see puht juhuslik. Näiteks tõuseb/langeb kehas mingi oluline hormoon ja et voila, olengi august väjas. Järgmise korrani. Jään ootele. Miks toetada ennast täna ja kohe kui saab ka “mingi teine kord”?

  2. Sa tunned ennast liiga hästi. Ha! Mul on nii hea olla! Milleks mulle praktikad! Ma ju juba tunnen ennast hästi! Eneseväärtustamine ja toetamine on ju neile, kes ennast halvasti tunnevad… Ja kuhu siit veel edasi olekski minna? Tunda ennast veeeel paremini? Mis mõtet sellel on? Siis ma hakkan ju välja paistma kõigi nende seast, kes ennast nii hästi ei tunne ja see oleks…ebaviisakas. On ebaviisakas tunda ennast liiga hästi. Jah. On oluline jätta praktikad sinna paika, kui kõik justkui jookseb. Vastasel juhul olen ma teistele ohtlik. Liiga õnnelikud inimesed on iseendale ja teistele ohtlikud. Või vähemalt tüütud. Mina ei taha olla ei ohtlik ega tüütu ja seepärast olen ma pigem… varsti, no homme või ülehomme…pigem…õnnetu.

  3. Sul on nii palju tähtsamaid ja kiireloomulisemaid asju mida teha. Tõepoolest, kõik on tähtsam kui eneseväärtustamine. Üks õige eestlane paneb ennast alati viimaseks. Ka lennukis, teistele ikka enne hapnikumask (pudrukauss) ette ja siis alles vaata, kuidas ise saad, poolsurnuna… Üldsegi, ega sul ei lastakski teha oma praktikaid, kõik ju tahavad sinust pidevalt midagi: kas lapsed või kaaslane või hoopis abstraktsed tööülesanded sinu peas nõuvad sinult midagi muud. Ja sa oled väike ja väeti ning ei suuda ennast väljendada, et “nüüd, vat võtan 10 minutit ja tsau bakaa, näeme hiljem”. Oh sind vaest väikest eneseohverdajat. Meie ühiskonna tõeliselt pragunenud alustala. Ja ega sa ju väärigi rohkemat, või mis? Näiteks õnnelik ja tugev olemist, oma tõelisest väest teiste ja enda toetamist, selgust ja rahu oma päevaks?



Okei. Aeg on ego puhkusele saata ja minna teha nüüd oma igapäevast praktikat. M’kay? 




terapeut

IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapia

Previous
Previous

Kui vaimne praktika jooksutab ummikusse...

Next
Next

Täidad aga agaralt heaolu “tassi”? Mul ei ole sellist tassi. Ma olen ookean, kes ajab ennast vahetevahel vihmapiisaga sassi.