Sisemine valmisolek

71317840_396258847726516_7584304420964270080_o.jpg

Ma tahan küll, ma olen valmis! Aga….ma lihtsalt ei tea…kuidas?! Üks mõnus ja mugav vale, mida endale räägime. 

Kõik, mida mu elus veel ei ole, puudub siit sel põhjusel, et minu sisemine valmisolek neid asju oma ellu lubada on veel liiga vähene. Ehk teisisõnu: see osa minust, mis neid asju/olukordi/võimekusi tegelikult (veel) ei taha, on (veel) liiga dominante ja relevantne. 

Inimesed alahindavad (suurelt) oma isikliku vastupanu ja vastutuse määra oma elu kulgemises. Iga suurema soovi kohta võime tegelikult enda seest leida n+1 hirmu, mis on seotud, kas selle soovi täide minemise protsessiga, sellega, mis saab siis kui see soov päriselt täitub või siis niisama vastakat mõtet ja uskumust (ehk eriti tõhusalt enda rakkudesse lubatud mõttesagedust), mis meie soovi täitumise tee peal risti ees seisavad. Väga palju sellest saab kirjutada ka lihtsalt selle arvele, et “ma kardan tunda”. Sest mida inimesed kõige-kõige rohkem kardavad? Oma tundeid, mis olukordade lahti rulludes üles kerkivad. Äkki see kõik saab olema üht või teistviisi…ebamugav? 

Kui me õpiksime ebamugavusse lõdvestuma…tõesti…mis siis juhtuks? Äkki saaks meist ebamugavuse junkied, kes võtavad kogu aeg vastu uusi julgeid otsuseid ja liiguvad elus edasi nagu sihikindlad kiirrongid, elades spontaanselt, usaldavalt ja mõnuga riskides? Mõnuga..riskides… Jah. Milleks muutub ebamugavus kui temasse lõdvestuda? Oooooo….. Proovige järele.

Aga oot-oot, ikkagi, argument “ma olen valmis - ma lihtsalt ei tea kuidas…” mis sellega siis valesti on? See lihtsalt ei klapi. “Kuidas” ei ole mitte kunagi meie “töö”. Meie töö on olla valmis. Valmisolek tähendab sisemist uudishimu ja täielikku “JAH” tunnet kõigis rakkudes. Jah, ma olen valmis proovima. Jah, ma olen valmis katsetama. Jah, ma olen valmis läbikukkuma ja uuesti proovima. Jah, ma olen valmis uurima erinevaid lahendusi. Nii, hakkame vaatama..mis on võimalik? Ja siis..ja siis võin ma esitada täie uudishimu ja siirusega küsimuse: kuidas? Enam mitte proovides sellele ise vastata, vaid lihtsalt elades ja rõõmustades ja avades uksi. Mõne ukse taga on harjakapp (ehee..tupik), mõne ukse taga on kellegi teise magamistuba (“ahah, pardon, kohe lahkun”), mõne ukse taga on disko (“mitte midagi ei kuule..pole vist päris see..”) ja mõne ukse taga on…”aah, just seda ma otsisingi!” Kui minus on tõesti see siiras valmisolek ja ma oma soove enam nii paganama isiklikult ei võta, siis kerkib rada minu ette. Siuh. 

Sest elu on mõeldud lõbutsemiseks, katsetamiseks, naerdes läbikukkumiseks ja ….ebamugavusse lõdvestumiseks. 

Sisemine valmisolek…selleks või tolleks või kolmandaks? Njaaah…mikromanageerimine. See, mis meie soovid hetkega edasi liigutab on hoopis sisemine valmisolek ELADA. 


IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!

Previous
Previous

Mis mind väestab?

Next
Next

Millal ütled sina “ei” ja leiad ülesse oma väärtused ja väe?