Miks me unistame? Ja kuidas luua imelist uut aastat?
Mõned päevad tagasi potsatas minu postkasti üks tore küsimus:
“Tere! Lugesin Teie huvitavad postitusi ja ühes postituses oli juttu natuke unistamisest ja unistuste täide viimisest.
Kas Te usute, et kõik unistused täituvad kui nende nimel inimene pingutab?”
Ajakohane. Tulemas on jõulud ja uus aasta. Inimesed lähevad õue, otsivad langevaid tähti tavapärasest intensiivsema pilguga, koguvad siis ennast taas diivanile ja kirjutavad üles kõik selle, mida nad jõuluvanalt ootavad või mida uueks aastaks plaanivad.
Minu jaoks oli aasta 2019 muide üks tõeliselt võimas aasta, kus tundsin kogu aeg end väga selgelt omal teel, juhatatuna, vastuvõtmas ja kergusega loomas. Mind õnnistati ka väga suurte muutustega ja elumuutvate vaimsete ja füüsiliste kogemustega. See oli ühtlasi üks esimesi aastaid, mida ma ei alustanud soovimiste, plaanimiste ja unistamisega, vaid hoopis täielikus kohalolus elades oma tavapärast elu. Sest just seda…täielikku kohalolu..tahtsin kaasa võtta oma aastasse. Ja mitte nii, et ma ta lihtsalt kirja panen, vaid hoopis nii, et ma liigungi läbi muutuse olles praktiliselt kohal. Kõik.
Aga tulles tagasi küsimuse juurde, pean ma ta võtma natukene algosadeks lahti. Kõigepealt räägime sellest, et unistused on olulised. Kui me millestki unistame, siis on see meie eluteel oluline asi. Oluline pole muide tavaliselt mitte see, et see unistus peaks täituma nii nagu me ette kujutame, vaid selle unistuse sisu annab meile aimu meie selle elu potentsiaalist. Meie kogu potentsiaal on alati suurem kui me ühe eluga suudame vastu võtta, kuid nii kaugele kui me suudame realistlikult uskuda ja unistada, suudame me tegelikult ka selles elus vastu võtta.
Mõnikord on unistused ka suitsukate. Nad suunavad meie tähelepanu kuhugi, kus on mõni lahendamata küsimus. Need unistused kaovad ära kui me “küsimuse” lahendame ja vahel, kui vaja ja on kohane, lähevad ka seejärel täide…siis kui me nende täitumisest enam eriti ei hooligi. Kas olete kogenud midagi taolist, et olete ühes toas ja kuulete, et teises toas kukub mingi asi põrandale, jooksete kohale ja märkate, et hoopis puder keeb täiega üle? Unistused toimivad vahel samamoodi. Nad hüppavad meie meeltesse selleks, et me tuleks kohale, uuriks ja vaataks ning avastaks, mis see tegelikult oli, millele meil oli vaja tähelepanu pöörata.
Niisiis, vastates küsija küsimuse esimesele poolele: kas ma usun, et kõik unistused täituvad? Ei, sest see pole alati vajalik. Kas ma usun, et täituvad need unistused, millesse inimene usub? Jah. Kas alati selles elus? Ei. Aga üleüldiselt? Jah. Millest see sõltub? Inimese õppimise ja vastuvõtmise võimest, elu eesmärgist ja…oskusest leida üles oma unistuse tõeline sisu.
Nonii. Läheme asja juurde. Kõik, mida te soovite materiaalses plaanis on oma olemuselt sümbol. Perekond? Sümbol. Laps? Sümbol. Raha? Sümbol. Maja? Sümbol. Uus töökoht? Sümbol. Sõbrad? Sümbol. Tahad kirjutada raamatut? Sümbol. Kuni me ajame taga sümboleid ja mitte sisu, ajame taga tühipaljast kesta, mis meid mitte kunagi ei rahulda. Me ajame taga sümboleid kui usume, et need sümbolid toovad meile midagi, mis meie elust on puudu. Aga mis see siis on, millest me puudust tunneme?
Küllus. Vabadus. Tingimusteta aktsepteerimine. Ühendatus. Kuuluvus. Inspiratsioon. Avardumine. Turvatunne ja toetatus. Enesekindlus. Eneseväärikus… Kutsume neid koondavalt Tõelisteks Unistusteks.
Nüüd me hakkasime vaatama sisu. Unistuste tegelikku sisu. Halb uudis on see, et sümbolid neid väärtusi ja tundeid ja seda sisu teie ellu tegelikult ei too ja kui ka toovad, siis väga pealiskaudselt ja lühiajaliselt. Hea uudis on see, et selleks, et seda kõike kogeda ja oma ellu vastu võtta pole teil sümboleid vaja ja seetõttu on Tõeliste Unistuste täide viimine ülimalt lihtne. Veel parem uudis on see, et kui te oma Tõelised Unistused oma ellu lubate, siis järgnevad tavaliselt väga lihtsasti ka sümbolid ning sellest kohast on neid sümboleid oma elus esile manada ääretult lihtne.
Kui te hommikul veekannu sisse lülitate, siis te ei seo sellega kokku oma eneseväärikust. Et kui vesi läheb keema olen õnnestunud ja kui ei lähe, siis olen läbikukkunud. (Vähemalt ma loodan, et te ei seo.) Samamoodi saab suhtuda ka kõigisse oma unistusesse. Kui minu eneseväärikus, külluse tunne, turvatunne ja ühendatus on paigas, siis ma lihtsalt lülitan mõne sümboli oma elus sisse kui soovin ja kui see sümbol millegipärast siiski ei ilmne, siis minu eneseväärikuse, külluse, toetatuse ja ühenduse tunne selle võrra ei kannata. Ja kui lülitub sisse, siis oh, vahva, kuum vesi! Lahe.
Ja nii olemegi jõudnud küsimuse teise osani: “…kui inimene nende nimel pingutab”. Sellele saan vastata lihtsalt ja otsekoheselt: ei. Sinu Tõelised Unistused ei täitu iialgi läbi pingutuse. Need täituvad läbi lõdvestuse, mis on igal tasandil pingutuse vastand. Ma teen iseendaga sisemist tööd…vaatan, MIKS ma midagi oma elus soovin. 99,9% juhtudest saan seda MIKS ma midagi soovin endale anda koheselt. Ja kui ma olen ennast täiesti ankurdanud sellesse tundesse, siis võin nagu muuseas ka sümbolid sisse lülitada, et veelgi lõbusam oleks. Teate ju küll..naist ei tee seksikaks mitte sukad, vaid enesekindlus…aga kui enesekindlus on olemas, siis võib sukki kah kanda, niisama, et lõbus oleks. Aga ainult siis, kui on lõbus ja kui on huvitav ja kui on inspireeriv ja kui see loob veelgi rohkem lõdvestatust. ;)
Armas. Kogu see elu on praktiline mäng. Mäng on miski, mida võib võtta kergusega. Katsetades, kaotades, võites, seigeldes, õppides, kukkudes, püsti tõustes, lõdvestudes, naeratades, jälgides, kihistades…
Ja nii ma kutsun sind üles sel aastal võtma uut aastat vastu hästi praktiliselt. Kirjutamisel, fokusseerimisel, sihi seadmisel ja plaani tegemisel on oma koht. Aga siis tuleb pastakas käest panna, haarata köögist tassitäis glögi ja TUNNETADA, oma päris kätega, kui soe see tass tegelikult on. NUUSUTADA, oma päris ninaga, seda veidi hapukas magusat lõhna. Ja AVASTADA, et mitte ainult aasta pole uus, vaid iga hetk on uus ja väärib TÄIEGA kohal olemist ja elamist. Just sellistel hetkedel on täitunud kõik minu kõige suuremad unistused, nii sisulised kui sümboolsed.
iidala
IIDALA ehk Iida-Leena Materasu on professionaalne ning mitteduaalset vaadet kandev terapeut, sõnavõlur, nõustaja, ema, naine ja inimene. Ta juhendab igapäevaselt nii gruppe (kursused, hingamisgrupid, vaikusematkad) kui ka erakliente nii Eestis, Iirimaal kui rahvusvaheliselt. Kuula kodulehelt iidala tasuta meditatsioone või uuri erinevate sündmuste ja kursuste kohta. Konsultatsioonideks, Vaikusematkadeks, Algallika Hingamisteraapiaks või Biodünaamiliseks Kraniosakraalteraapiaks ÜHENDU SIIN!
